%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
% Contents: Specialities of the LaTeX system
% $Id: spec.tex 536 2015-06-26 06:41:33Z oetiker $
%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%

\chapter{Erivahendid}
\begin{intro}
  \LaTeX{} aitab keerukat dokumenti koostavat autorit mõnede
  erivahenditega, nagu aineregistri genereerimine, kirjandusviidete
  haldamine ja muud. Palju täielikuma erivahendite kirjelduse leiab
  raamatutest \manual{} ja \companion.
\end{intro}

\section{\EPSi i lisamine}\label{eps}\index{joonised}

\LaTeX is on olemas põhitööriistad tegutsemiseks ujuvelementidega nagu
piltide või graafikaga keskkondades \ei{figure} ja \ei{table}.
Graafikat ennast saab baas-\LaTeX iga või \LaTeX i
laienduspaketiga genereerida mitmel moel, mõnda viisi kirjeldatakse
peatükis \ref{chap:graphics}. Selle kohta annavad rohkem infot
\companion{} ja \manual{}.

Märksa lihtsam võimalus dokumenti graafikat saada on luua see eraldi
tarkvarapaketiga\footnote{Nagu näiteks \wi{XFig}, \wi{Gnuplot},
\wi{Gimp}, \wi{Xara X},
\ldots}\index{joonised} ja seejärel lisada dokumenti valmis graafika.
Jällegi pakuvad \LaTeX i paketid selleks palju võimalusi, kuid siinses
sissejuhatuses vaatleme ainult \ePSi i (EPS) graafikat, sest seda on
üsna lihtne dokumenti kaasata ja seda kasutatakse laialt. EPS-vormingus
piltide puhul on väljundi printimiseks vaja \PSi i
printerit.\footnote{Teine võimalus \PSi i printida on programm
\wi{Ghostscript}, mida saab aadressilt \url{http://www.ghostscript.com}.
Windowsi ja OS/2 kasutajad võivad vaadata programmi \wi{GSView}.}

Graafika lisamiseks pakub head valikut käske \index{Carlisle,
David}D.~P.~Carlisle'i koostatud pakett \pai{graphicx}, mis kuulub
laiemasse paketikomplekti Graphics.\footnote{\CTAN|pkg/graphics|}

Töötades süsteemis, kus väljastamiseks on olemas \PSi i printer ja
installitud pakett \pai{graphicx}, võib dokumenti pilte lisada
järgmise sammsammulise juhendi abil.\pagebreak

\begin{enumerate}
  \item Ekspordi graafikaprogrammis pilt EPS-vormingus.\footnote{Kui
tarkvara ei suuda faile EPS-vormingus eksportida, siis võib proovida
installida \PSi i printeridraiver (nagu näiteks Apple LaserWriter) ja
seejärel printida pilt faili selle draiveriga. Mõningase õnne korral on
tulemus EPS-vormingus. Tuleb tähele panna, et EPS ei tohi sisaldada
rohkem kui ühte lehekülge. Mõne printeridraiveri saab spetsiaalselt
konfigureerida EPS-vormingut väljastama.}
  \item Loe sisendfaili preambulis sisse pakett \pai{graphicx} käsuga
\begin{lscommand}
\verb|\usepackage[|\emph{draiver}\verb|]{graphicx}|
\end{lscommand}
\noindent kus \emph{draiver} on DVI-vormingust \PSi i konvertiva
programmi nimi. Kõige laiemalt kasutatakse programmi
\index{dvips@\texttt{dvips}}\texttt{dvips}.
Draiveri nimi on nõutav, sest graafika lisamiseks \TeX i puudub ühtne
standard. Teades draiveri nime, saab pakett \pai{graphicx} valida õige
meetodi, kuidas kirjutada graafika kohta info \wi{DVI-fail}i nii, et
printer seda mõistaks ja \wi{EPS-fail}i õigesti sisse lugeda suudaks.
  \item Käsuga
\begin{lscommand}
\ci{includegraphics}\verb|[|\emph{võti}=\emph{väärtus}, \ldots\verb|]{|\emph{fail}\verb|}|
\end{lscommand}
\noindent lisa \emph{fail} dokumenti. Valikuliseks argumendiks on loend,
mille iga element on \emph{võti} koos sellega seotud \emph{väärtus}ega.
Võtmete abil saab muuta lisatava graafika laiust, kõrgust ja
pöördenurka. Kõige tähtsamad võtmed on loetletud tabelis~\ref{keyvals}.
\end{enumerate}

\begin{table}[htb]
\caption{Võtmete nimed paketis \pai{graphicx}}
\label{keyvals}
\begin{lined}{9cm}
\begin{tabular}{@{}ll}
\texttt{width}& skaleeri graafika näidatud laiuseni\\
\texttt{height}& skaleeri graafika näidatud kõrguseni\\
\texttt{angle}& pööra graafikat vastupäeva\\
\texttt{scale}& skaleeri graafikat\\
\end{tabular}

\bigskip
\end{lined}
\end{table}

Järgmine näitekood teeb loodetavasti asjad selgemaks:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\begin{figure}
\centering
\includegraphics[angle=90,width=0.5\textwidth]{test}
\caption{See on test.}
\end{figure}
\end{verbatim}
\end{code}
Siin lisatakse dokumenti graafika, mis asub failis \texttt{test.eps}.
Graafikat \emph{kõigepealt} pööratakse 90 kraadi võrra ja
\emph{seejärel} skaleeritakse lõpplaiuseni, milleks on 0{,}5 korda
standardse tekstilõigu laius. Kuvasuhe on $1{,}0$, sest kõrgust pole
eraldi määratud. Kõrguse ja laiuse võib anda ka absoluutsetes
mõõtühikutes. Infot ühikute kohta leiab tabelist~\ref{units}
leheküljel~\pageref{units}. Kui on soov selle teema kohta rohkem teada
saada, siis võib lugeda juhendeid \cite{graphics} ja \cite{eps}.

\section{Kirjandusnimestik}

\index{kirjandusnimestik}Kirjandusnimestik luuakse keskkonnas
\ei{thebibliography}. Iga kirje algus on
\begin{lscommand}
\ci{bibitem}\verb|[|\emph{number}\verb|]{|\emph{märgend}\verb|}|
\end{lscommand}
\noindent Dokumendi sees saab siis nime \emph{märgend} kaudu raamatule
või artiklile viidata käsuga
\begin{lscommand}
\ci{cite}\verb|{|\emph{märgend}\verb|}|
\end{lscommand}
Kui suvandit \emph{number} mitte kasutada, siis nummerdatakse kirjed
automaatselt. Käsu \verb|\begin{thebibliography}| järel asuv argument
määrab, kui palju ruumi tähistele jätta. Järgmises näites ütleb
\verb|{99}| \LaTeX ile, et ühegi kirjandusallika järjekorranumber ei ole
laiem kui arv 99.
\begin{example}
Partl~\cite{pa} on
välja pakkunud, et \ldots
\begin{thebibliography}{99}
\bibitem{pa} H.~Partl:
\emph{German \TeX},
TUGboat Volume~9, Issue~1 (1988)
\end{thebibliography}
\end{example}

\chaptermark{Erivahendid} % w need to fix the damage done by the
                          %bibliography example.
\thispagestyle{fancyplain}

Suuremate projektidega töötades tasuks pöörata pilk programmi
\index{BibTeX@Bib\TeX}Bib\TeX{} poole, mis kuulub enamiku \TeX
i-distributsioonide koosseisu. See programm võimaldab hallata
kirjandusviidete andmebaasi ning võtta sealt välja artiklis tsiteeritud
allikate kirjed. Bib\TeX i genereeritud kirjandusnimestike visuaalne
kujundus põhineb stiililehtedel, millega saab kirjandusnimestikke
vormistada laia skaala väljakujunenud stiilide kohaselt.

\section{Aineregister} \label{sec:indexing}

Paljude raamatute väga kasulik osa on \wi{aineregister}. \LaTeX i ja
tugiprogrammiga \wi{MakeIndex}\footnote{Süsteemides, mis ei toeta
failinimesid pikkusega rohkem kui 8 märki, võib selle programmi nimi
olla \texttt{makeidx}.} saab registreid luua üsna
lihtsasti. Käesolev sissejuhatus tutvustab ainult põhilisi registrite
genereerimise käske, sügavamat sissevaadet soovides tuleks pöörduda
raamatu \companion{} poole.

\LaTeX is registri loomiseks tuleb dokumendi preambulis lugeda sisse
pakett \pai{makeidx} käsuga
\begin{lscommand}
\verb|\usepackage{makeidx}|
\end{lscommand}
\noindent ja aktiveerida spetsiaalsed indekseerimiskäsud, lisades
preambulisse käsu
\begin{lscommand}
  \ci{makeindex}
\end{lscommand}
\noindent Registri sisu määratakse käskudega
\begin{lscommand}
  \ci{index}\verb|{|\emph{võti}\verb|@|\emph{registrikirje}\verb|}|
\end{lscommand}
\noindent kus \emph{registrikirje} ilmub registris ja \emph{võti} on
sorteerimisvõti. Argumendi osa \emph{registrikirje} on valikuline. Kui
see puudub, siis võetakse selleks \emph{võti}. Registrikäsud lisatakse
tekstis kohtadesse, kuhu registrikirjed lõppdokumendis peaksid viitama.
Süntaksit on mitme näite kaudu selgitatud tabelis~\ref{index}.

\begin{table}[!hb]
\caption{Registrivõtmete süntaksi näited}\label{index}%
\begin{center}\vskip-\baselineskip
\begin{tabular}{@{}lll@{}}
  \textbf{Näide} &\textbf{Registrikirje} &\textbf{Kommentaar}\\\hline
  \rule{0pt}{1.05em}\verb|\index{tere}| &tere, 1 &Harilik kirje\\
\verb|\index{tere!Peeter}|   &\hspace*{2ex}Peeter, 3 &Alamkirje "`tere"' all\\
\verb|\index{Sass@\textsl{Sass}}|     &\textsl{Sass}, 2& Vormindatud kirje\\
\verb|\index{Liina@\textbf{Liina}}|     &\textbf{Liina}, 7& Vormindatud kirje\\
\verb|\index{Kaese@K\"ase}|     &\textbf{K\"ase}, 33& Vormindatud kirje\\
\verb.\index{ecole@\'ecole}.     &\'ecole, 4& Vormindatud kirje\\
\verb.\index{Jaana|textbf}.     &Jaana, \textbf{3}& Vormindatud leheküljenumber\\
\verb.\index{Joel|textit}.     &Joel, \textit{5}& Vormindatud leheküljenumber
\end{tabular}
\end{center}
\end{table}

Kui \LaTeX{} töötleb sisendfaili, siis kirjutab iga \verb|\index|-käsk
vastava registrikirje koos jooksva leheküljenumbriga teatavasse faili.
Sellel failil on sama nimi nagu \LaTeX i sisendfailil, kuid erinev
laiend (\eei{idx}). Tekkinud faili saab seejärel töödelda programmiga
\wi{MakeIndex}:

\begin{lscommand}
  \texttt{makeindex} \emph{failinimi}
\end{lscommand}
\noindent Programm MakeIndex genereerib sorteeritud registri, millel on
sama failinimi, kuid seekord laiend \eei{ind}. Kui nüüd \LaTeX{}
sisendfaili uuesti töötleb, lisab ta sorteeritud registri dokumendis
kohta, kust ta leiab käsu
\begin{lscommand}
  \ci{printindex}
\end{lscommand}

Pakett \pai{showidx}, mis on \LaTeX iga kaasas, trükib kõik
registrikirjed teksti vasakule äärele. See on üsna kasulik dokumendi
korrektuuriks ja registri kontrollimiseks.

Käsk \ci{index} võib hooletul kasutamisel
mõjutada kujundust:

\begin{example}
Minu Sõna \index{Sõna}. Samas
teine Sõna\index{Sõna}. Pane
tähele punkti asukohta.
\end{example}

Programm MakeIndex ei tunne tähemärke, mis jäävad väljapoole ASCIId.
Korrektseks sorteerimiseks tuleks kasutada märki \verb|@| nagu tabeli
näidetes sõnade K\"ase ja \'ecole puhul.

\section{Kaunid päised}
\label{sec:fancy}

\index{Oostrum, Piet van}Piet van Oostrumi pakett
\pai{fancyhdr}\footnote{\CTAN|pkg/fancyhdr|.} sisaldab paari lihtsat
käsku, millega on võimalik seadistada dokumendi \wi{päis}e- ja
\wi{jalus}erida. Paketi rakendust näeb käesoleva lehekülje ülaääres.

\begin{figure}[!t]
\begin{lined}{\textwidth}
\begin{verbatim}
\documentclass{book}
\usepackage{fancyhdr}
\pagestyle{fancy}
% sellega kindlustame, et peatüki ja jaotise
% pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega
\renewcommand{\chaptermark}[1]{%
        \markboth{#1}{}}
\renewcommand{\sectionmark}[1]{%
        \markright{\thesection\ #1}}
\fancyhf{}  % kustuta senine päis ja jalus
\fancyhead[LE,RO]{\bfseries\thepage}
\fancyhead[LO]{\bfseries\rightmark}
\fancyhead[RE]{\bfseries\leftmark}
\renewcommand{\headrulewidth}{0.5pt}
\renewcommand{\footrulewidth}{0pt}
\addtolength{\headheight}{0.5pt} % ruum joone jaoks
\fancypagestyle{plain}{%
   \fancyhead{} % eemalda tavalehekülgede päised
   \renewcommand{\headrulewidth}{0pt} % ja joon
}
\end{verbatim}
\end{lined}
\caption{Näiteseadistus paketiga \pai{fancyhdr}} \label{fancyhdr}
\end{figure}

Päiste ja jaluste kohandamisel on keerukas küsimus saada sinna jooksvad
jaotise- ja peatükinimed. \LaTeX{} saavutab selle kaheetapilise
lähenemise teel. Päise ja jaluse definitsioonides esitavad jooksva
jaotise ja jooksva peatüki pealkirju vastavalt käsud \ci{rightmark} ja
\ci{leftmark}. Nende kahe käsu väärtused kirjutatakse üle iga kord, kui
töödeldakse jaotise- või peatükikäsku.

Maksimaalse paindlikkuse huvides ei defineeri käsk \ci{chapter} ja
tema sõbrad käskude \ci{rightmark} ja \ci{leftmark} sisu ise ümber, vaid
nad kutsuvad välja teised käsud (\ci{chaptermark}, \ci{sectionmark} või
\ci{subsectionmark}), mis omakorda defineerivad käskude
\ci{rightmark} ja \ci{leftmark} sisu sobivalt.

Seega, kui vaja on muuta peatüki pealkirja välimust päises, siis tuleb
"`uuendada"' ainult käsku \ci{chaptermark}.
\cih{sectionmark}\cih{subsectionmark}

Joonis~\ref{fancyhdr} kujutab paketi \pai{fancyhdr} võimalikku
seadistust, mille tulemusel näevad päised välja umbes nii nagu käesolevas
raamatukeses. Igal juhul soovitan hankida endale selle paketi
dokumentatsioon allmärkuses nimetatud aadressilt.

\section{Pakett \pai{verbatim}}

Selles raamatus tutvustati eespool \emph{keskkonda} \ei{verbatim}.
Käesolevas jaotises räägime \emph{paketist} \pai{verbatim}. Pakett
\pai{verbatim} on sisuliselt keskkonna \ei{verbatim} ümbertehtud vorm,
mis väldib mõningaid keskkonna \ei{verbatim} puudusi. See iseenesest ei
ole nii mõjuv, kuid paketile \pai{verbatim} on ümbertegemisel lisatud
uut funktsionaalsust, mis ongi põhjus, miks teda siin mainime. Nimelt,
paketis \pai{verbatim} defineeritakse käsk

\begin{lscommand}
\ci{verbatiminput}\verb|{|\emph{failinimi}\verb|}|
\end{lscommand}

\noindent mis võimaldab lisada dokumenti välise ASCII-faili sisu nii,
nagu see asuks keskkonna \ei{verbatim} sees.

Kuivõrd pakett \pai{verbatim} kuulub komplekti Tools, peaks ta olema juba
enamikus süsteemides installitud. Edasist teavet selle paketi kohta saab
juhendist \cite{verbatim}.

\section{Lisapakettide installimine}\label{sec:Packages}

Enamik \LaTeX i installatsioone sisaldab juba suurel hulgal
installitud makropakette, kuid palju rohkem on neid leida võrgust.
Peamine koht, kust Internetis stiilipakette otsida, on CTAN
(\url{http://www.ctan.org}).

Tüüpiliselt koosnevad paketid nagu \pai{geometry}, \pai{hyphenat} ja
paljud teised kahest failist: üks laiendiga \eei{ins} ja teine
laiendiga \eei{dtx}. Sageli on kaasas ka fail \texttt{readme.txt}
paketi lühikirjeldusega. Seda faili tuleks loomulikult lugeda esimesena.

Pärast paketifailide oma masinasse kopeerimist tuleb neid ikkagi veel
töödelda viisil, mis (a) teatab kohalikule \TeX i distributsioonile uue
stiilipaketi olemasolust ja (b) produtseerib dokumentatsiooni. Esimest
osa saab teha nii.

\begin{enumerate}
  \item Käivita \LaTeX{} \wi{INS-fail}il. See pakib lahti \wi{STY-fail}i.
  \item Teisalda STY-fail kohta, kust distributsioon selle üles leiab.
Tavaliselt on selleks alamkataloog \texttt{\ldots/localtexmf/tex/latex}
(Windowsi või OS/2 kasutajad peaksid muutma kaldkriipsude suunda).
  \item Värskenda distributsiooni failinimede andmebaasi. Käsk sõltub
\LaTeX i distributsioonist: süsteemis \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{}
Live sobib \index{texhash@\texttt{texhash}}\texttt{texhash}; süsteemis
\wi{Web2c} \index{mktexlsr@\texttt{mktexlsr}}\texttt{mktexlsr};
süsteemis \index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX{}
\index{initexmf@\texttt{initexmf}}\texttt{initexmf -{}-update-fndb} või
kasutada graafilist kasutajaliidest.
\end{enumerate}

\noindent Nüüd paki lahti DTX-failis olev dokumentatsioon.

\begin{enumerate}
  \item Käivita \LaTeX{} DTX-failil. See genereerib \wi{DVI-fail}i. Vaja
võib olla fail \LaTeX ist läbi lasta mitu korda, enne kui ristviited
paika lähevad.
  \item Kontrolli, kas \LaTeX{} moodustas muude failide seas ka
\wi{IDX-fail}i. Kui seda faili pole, siis dokumentatsioonil puudub register.
Jätka sammust~\ref{step:final}.
  \item Registri genereerimiseks sisesta järgmine rida:
\begin{lscommand}
\texttt{makeindex -s gind.ist }\textit{nimi}
\end{lscommand} (kus \textit{nimi}
on paketi peafaili nimi ilma laiendita).
  \item Käivita \LaTeX{} DTX-failil veel üks kord. \label{step:next}
  \item Viimaks moodusta PS- või PDF-fail, et lugemiselamus oleks
parem.\label{step:final}
\end{enumerate}

Mõnikord võib ilmneda, et moodustunud on veel fail laiendiga \eei{glo}
(sõnastik, glossaar). Anna sammude~\ref{step:next} ja~\ref{step:final}
vahel järgmine käsk:
\begin{lscommand}
\texttt{makeindex -s gglo.ist -o }\textit{nimi}\texttt{.gls
}\textit{nimi}\texttt{.glo}
\end{lscommand}
\noindent Käivita \LaTeX{} DTX-failil veel viimast korda enne üleminekut
sammule~\ref{step:final}.


%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%
% Contents: Chapter on pdfLaTeX
% French original by Daniel Flipo 14/07/2004
%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%

\section{Töötamine pdf\LaTeX iga} \label{sec:pdftex}
\secby{Daniel Flipo}{Daniel.Flipo@univ-lille1.fr}%
PDF on seadmest sõltumatu hüpertekstidokumentide vorming. Sarnaselt
veebilehega võib dokumendis mõned sõnad märkida
\index{hüperlink}hüperlinkideks, mis viitavad dokumendi muudele
kohtadele või isegi muudele dokumentidele. Hüperlinki klõpsates siirdub
vaade lingi sihtkohta. \LaTeX i kontekstis tähendab see, et kõik käskude
\ci{ref} ja \ci{pageref} esinemised muutuvad hüperlinkideks. Lisaks
muutuvad hüperlinkide kollektsiooniks sisukord, aineregister ja kõik
muud sarnased struktuurid.

Enamik tänapäeva veebilehti on kirjutatud \wi{HTML}-is \emph{(HyperText
Mark"-up Language)}. Teaduslike dokumentide koostamise seisukohalt on
sellel vormingul kaks olulist puudust.
\begin{enumerate}
  \item Valemite lisamist HTML-dokumentidesse üldiselt ei toetata. Kuigi
on olemas vastav standard, enamik brausereid kas ei toeta seda või ei
sisalda vajalikke kirju.
  \item HTML-dokumentide printimine on võimalik, kuid tulemused
varieeruvad suuresti olenevalt platvormist ja brauserist. Tulemused
on kilomeetrite kaugusel kvaliteedist, millega ollakse harjunud \LaTeX i
maailmas.
\end{enumerate}

On tehtud palju katseid luua programme, mis teisendaksid \LaTeX i faile
\wi{HTML}iks. Mõned neist olid üsnagi edukad selles mõttes, et nad
suutsid moodustada loetavaid veebilehti standard-\LaTeX i
sisendfailidest. Kuid kõik nad lõikasid nurki vasakult ja paremalt, et
töö tehtud saaks. Niipea, kui hakata kasutama keerukamaid \LaTeX i
võimalusi ja lisapakette, kipuvad asjad laiali lagunema. Autorid, kes
soovivad säilitada oma dokumentide unikaalset tüpograafilist kvaliteeti
isegi veebis avaldades, pöörduvad seetõttu PDFi (\emph{Portable Document
Format}) poole, mis säilitab kujunduse ja lubab hüpertekstis
navigeerimist. Enamik tänapäevaseid brausereid sisaldab lisasid, mis
suudavad PDF-dokumente otse näidata.

Kuigi pea iga platvormi jaoks on olemas DVI- ja PS-failide
vaatamisprogramme, tuleb välja, et kõige laiemalt on levinud
PDF-failide vaatamiseks mõeldud \wi{Acrobat Reader} ja
\wi{Xpdf}\footnote{\url{http://pdfreaders.org}}. Seetõttu muudab
dokumentide levitamine PDF-versioonidena nad potentsiaalsetele
lugejatele palju kättesaadavamaks.

\subsection{PDF-dokumendid veebi jaoks}

\wi{PDF-fail}i loomine \LaTeX i algtekstist on väga lihtne tänu
programmile \index{pdftex@pdf\TeX}pdf\TeX{}, mille on välja arendanud
H\`an~Th\'{\^e} Th\`anh\index{Th\`anh, H\`an~Th\'{\^e}}. Seal, kus
tavaline \TeX{} moodustab DVI, annab pdf\TeX{} väljundiks PDFi. On
olemas ka programm \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX, mis genereerib
PDF-väljundi \LaTeX i algtekstist.

Nii pdf\TeX{} kui ka pdf\LaTeX{} installitakse automaatselt enamikus
tänapäevastes \TeX i distributsioonides, nagu
\index{tetex@te\TeX}te\TeX{}, \index{fptex@fp\TeX}fp\TeX{},
\index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX, \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live ja
\index{cmactex@CMac\TeX}CMac\TeX{}.

Selleks, et genereerida DVI asemel PDF, piisab asendada käsk
\texttt{latex fail.tex} käsuga \texttt{pdflatex fail.tex}. Süsteemides,
kus \LaTeX i ei käivitata käsurealt, on selleks tavaliselt omaette nupp
\TeX i graafilises kasutajaliideses.

Paberi suurus määratakse dokumendiklassi valikulise argumendiga, nagu
\texttt{a4paper} või \texttt{letterpaper}. See töötab ka pdf\LaTeX is,
kuid lisaks peab pdf\TeX{} teadma füüsilist paberiformaati, et määrata
lehekülgede füüsiline suurus PDF-failis.\index{paberi formaat} Kasutades
paketti \pai{hyperref} (vt lk \pageref{ssec:pdfhyperref}), seatakse
paberi suurus automaatselt. Muul juhul aga tuleb seda teha käsitsi,
lisades dokumendi preambulisse järgmised read:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\pdfpagewidth=\paperwidth
\pdfpageheight=\paperheight
\end{verbatim}
\end{code}

Järgmises jaotises vaadeldakse hariliku \LaTeX i ja pdf\LaTeX i erinevusi
täpsemalt. Peamised erinevused puudutavad kolme valdkonda: kasutatavad
kirjad, lisatavate piltide vorming ja hüperlinkide käsitsi
konfigureerimine.

\subsection{Kirjad}

Programm \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX{} suudab tegutseda iga sorti
kirjadega (PK raster, TrueType, \PSi{} Type~1, \dots), kuid \LaTeX i
tavapärane kirjavorming, PK raster, paistab dokumenti vaatamisel
\wi{Acrobat Reader}is väga inetu. Hea välimusega dokumentide loomiseks
on kõige parem kasutada ainult \PSi{} Type 1 kirju. Enamik \TeX i
installatsioone seatakse üles nii, et see toimub automaatselt. Kõige
parem on järele proovida. Kui töötab, võib terve selle jaotise vahele
jätta.

Kõige levinum Type 1 kirjakomplekt on tänapäeval
\index{kirjakomplekt!LM}Latin Modern (LM). Uuema \TeX i
installatsiooni puhul on tõenäoline, et need kirjad on juba installitud;
siis on vaja ainult dokumendi preambulisse panna
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage{lmodern}
\usepackage[T1]{fontenc}
\usepackage{textcomp}
\end{verbatim}
\end{code}
ja kõik on valmis selleks, et luua täieliku ladina märgikomplekti
täistoetusega suurepärast PDF-väljundit. Töötades aga vähendatud
seadistusega, võib olla tarvis lisada
\index{kirjakomplekt!LM}LM-kirjad eraldi.

\index{vene keel}Vene keele puhul võib kasutada
\index{kirjakomplekt!C1}C1-virtuaalkirju (C1fonts). Need kirjad
ühendavad endas standardsed \index{kirjakomplekt!CM}CM Type 1 kirjad
\index{kirjakomplekt!Blue Sky}Blue Sky kollektsioonist ning
\index{kirjakomplekt!CMCYR}CMCYR Type~1 kirjad
\index{kirjakomplekt!Paradissa}Paradissa ja
\index{kirjakomplekt!BaKoMa}BaKoMa kollektsioonist, mis on kõik
saadaval CTANist. Kuna Paradissa kirjad sisaldavad ainult vene keele
tähti, siis puuduvad C1-kirjades muud \index{kirillitsa}kirillitsa
märgid.

Teine lahendus on minna üle \PSi{} Type~1 kirjadele. Õieti on mõned
neist kaasas \wi{Acrobat Reader}i iga koopiaga. Kuna nendes kirjades on
märkide suurused erinevad, muutub lehekülgede teksti küljendus. Üldiselt
võtavad need muud kirjad rohkem ruumi kui
\index{kirjakomplekt!CM}CM-kirjad, viimased on väga ruumisäästvad.
Samuti kannatab dokumendi kujunduse visuaalne ühtsus, sest
\index{kiri!Times}Times, \index{kiri!Helvetica}Helvetica ja
\index{kiri!Courier}Courier (põhikandidaadid niisuguse asendamise puhul)
ei ole loodud töötama harmoonias ühes ja samas dokumendis.

Selleks eesmärgiks on saadaval kaks valmistehtud kirjakomplekti:
\pai{pxfonts}, milles põhiteksti kiri on \index{kiri!Palatino}Palatino,
ja pakett \pai{txfont}, mille aluseks on \index{kiri!Times}Times. Nende
kasutamiseks piisab lisada dokumendi preambulisse järgmised read:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage[T1]{fontenc}
\usepackage{pxfonts}
\end{verbatim}
\end{code}

Pärast sisendfaili kompileerimist võib leida LOG-failist ridu nagu
\begin{verbatim}
Warning: pdftex (file eurmo10): Font eur... not found
\end{verbatim}
Need tähendavad, et mõnda dokumendis kasutatud kirja ei leitud. Häirivad
kohad dokumendis tuleks kindlasti üles otsida ja ära parandada, sest
vaatamisprogramm ei tarvitse tulemuseks saadud \wi{PDF-fail}i puuduvate
märkidega lehekülgi üldse näidata.

\subsection{Graafika lisamine}
\label{ssec:pdfgraph}\index{joonised}

Graafika lisamine dokumenti töötab kõige paremini paketiga
\pai{graphicx} (vt lk~\pageref{eps}):
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage{xcolor,graphicx}
\end{verbatim}
\end{code}
Selles näites loetakse ühtlasi sisse pakett \pai{xcolor} värvi jaoks,
sest veebis kuvatavates dokumentides on värvi kasutamine üsna loomulik.

Nii palju headest uudistest. Halb uudis on see, et \ePSi i
vormingus graafika ei tööta pdf\LaTeX iga. Kui pildifaili lisamiskäsus
\ci{includegraphics} ei ole määratud faili laiendit, siis püüab
\pai{graphicx} sobiva faili ise üles leida, lähtudes suvandi
\emph{draiver} seadetest. Suvandi \texttt{pdftex} puhul sobivad
vormingud \eei{png}, \eei{pdf}, \eei{jpg} ja \eei{mps}
(\MP\index{metapost@\MP}), kuid mitte \eei{eps}.

Selle probleemi lihtne lahendus on konvertida EPS-failid
PDF-vor"-min"-gus"-se
utiliidi \index{epstopdf@\texttt{epstopdf}}\texttt{epstopdf} abil, mis
on olemas paljudes süsteemides. Vektorgraafika (jooniste) puhul on see
hea lahendus. Rastergraafika (fotod, skaneeringud) puhul pole see
ideaalne, sest PDF-vorming toetab loomulikul viisil PNG- ja JPEG-piltide
lisamist. PNG on hea ekraanipiltide ja muude vähese värvide arvuga
piltide jaoks. JPEG sobib hästi fotode jaoks ja on väga ruumisäästev.

Teatavaid geomeetrilisi jooniseid võib isegi olla soovitatav mitte
joonistada, vaid kirjeldada spetsiaalses käsukeeles nagu
\MP\index{metapost@\MP}, mis on olemas enamikus \TeX i
distributsioonides ja tuleb koos omaenda mahuka manuaaliga.

\subsection{Hüpertekstilingid}
\label{ssec:pdfhyperref}

Pakett \pai{hyperref} muudab kõik dokumendi sisemised viited
\index{hüperlink}hüperlinkideks. Et see töötaks, on vaja natuke maagiat,
st dokumendi preambulisse tuleb \emph{viimaseks} käsuks panna
\verb+\usepackage[pdftex]{hyperref}+.

Paketi \pai{hyperref} töö seadistamiseks on palju suvandeid:
\begin{itemize}
\item kas komadega eraldatud loend pärast suvandit \texttt{pdftex}, see
tähendab, \verb+\usepackage[pdftex,+\emph{suvandid}\verb+]{hyperref}+
või
\item üksikud read käskudega
  \ci{hypersetup}\verb+{+\emph{suvandid}\verb+}+.
\end{itemize}

Ainuke nõutav suvand on \texttt{pdftex}, ülejäänud on valikulised ja
võimaldavad muuta paketi \pai{hyperref} tavakäitumist.\footnote{Väärib
märkimist, et pakett \pai{hyperref} ei piirdu ainult pdf\TeX iga, vaid
seda võib konfigureerida paigutama hariliku \LaTeX i poolt loodava
\wi{DVI-fail}i sisse PDFile spetsiifilist informatsiooni, mille
\texttt{dvips} viib edasi \wi{PS-fail}i ja lõpuks PDFi konverter korjab
üles PS-faili teisendamisel
PDFiks.\index{PDF-fail}}\index{dvips@\texttt{dvips}} Järgmises
nimekirjas on vaikeväärtused tähistatud püstkirjaga.

\begin{flushleft}
\begin{description}
  \item [\normalfont\texttt{bookmarks (=true,\textit{false})}] näidata või varjata
    dokumendi kuvamisel järjehoidjariba
  \item [\normalfont\texttt{unicode (=false,\textit{true})}] lubab
\index{Acrobat Reader}Acrobati
järjehoidjates kasutada mitteladina tähestike märke
  \item [\normalfont\texttt{pdftoolbar (=true,\textit{false})}] näidata või varjata
\index{Acrobat Reader}Acrobati tööriistariba
  \item [\normalfont\texttt{pdfmenubar (=true,\textit{false})}] näidata või varjata
\index{Acrobat Reader}Acrobati menüüd
  \item [\normalfont\texttt{pdffitwindow (=false,\textit{true})}] seab
algsuurenduse \wi{PDF-fail}i kuvamisel
  \item [\normalfont\texttt{pdftitle (=\{text\})}] defineerib tiitli, mis
kuvatakse \index{Acrobat Reader}Acrobati dokumendiinfo aknas
  \item [\normalfont\texttt{pdfauthor (=\{text\})}] PDF-faili autori nimi
  \item [\normalfont\texttt{pdfnewwindow (=false,\textit{true})}]
määrab, kas avada uus aken, kui klõpsatav link viib käsilolevast
dokumendist välja
  \item [\normalfont\texttt{colorlinks (=false,\textit{true})}] kas ümbritseda lingid
värviliste raamidega (\texttt{false}) või värvida linkide tekst
(\texttt{true}). Nende linkide värvi võib seadistada järgmiste
suvanditega (näidatud on vaikevärvid):
    \begin{description}
    \item [\normalfont\texttt{linkcolor (=red)}] siselinkide (jaotised,
leheküljed jne) värv
    \item [\normalfont\texttt{citecolor (=green)}] viitelinkide (bibliograafia)
värv
    \item [\normalfont\texttt{filecolor (=magenta)}] faililinkide värv
    \item [\normalfont\texttt{urlcolor (=cyan)}] URL-linkide (e-post, veeb) värv
    \end{description}
\end{description}
\end{flushleft}

Kui vaikeväärtused sobivad, siis võib piirduda käsuga
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage[pdftex]{hyperref}
\end{verbatim}
\end{code}

Näiteks et järjehoidjate nimekiri oleks avatud ja lingid oleksid
värvilised (lõppe \texttt{=true} ei ole vaja panna):
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage[pdftex,bookmarks,colorlinks]{hyperref}
\end{verbatim}
\end{code}

Printimiseks mõeldud PDFides\index{PDF-fail} pole värvilised lingid
head, sest paberil on nad hallid ning rasked lugeda. Selle asemel võib
kasutada värvilisi raame:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage{hyperref}
\hypersetup{colorlinks=false}
\end{verbatim}
\end{code}
\noindent või muuta lingid mustaks:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage{hyperref}
\hypersetup{colorlinks,%
            citecolor=black,%
            filecolor=black,%
            linkcolor=black,%
            urlcolor=black,%
            pdftex}
\end{verbatim}
\end{code}

Kui tuleb ainult määrata info \wi{PDF-fail}i dokumendiinfo sektsiooni
jaoks:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage[pdfauthor={Pierre Desproges},%
            pdftitle={Des femmes qui tombent},%
            pdftex]{hyperref}
\end{verbatim}
\end{code}

% \vspace{\baselineskip}

Lisaks automaatsetele ristviidete \index{hüperlink}hüperlinkidele on
võimalik dokumenti lisada ka otselinke käsuga
\begin{lscommand}
\ci{href}\verb|{|\emph{url}\verb|}{|\emph{tekst}\verb|}|
\end{lscommand}
\noindent Näiteks kood
\begin{code}
\begin{verbatim}
Organisatsiooni \href{http://www.ctan.org}{CTAN} koduleht.
\end{verbatim}
\end{code}
lisab teksti lingi "`\href{http://www.ctan.org}{CTAN}"';
klõps sõnal "`\textcolor{magenta}{CTAN}"' viib CTANi kodulehele.

Kui lingi sihtkoht ei ole URL, vaid kohalik fail, võib kasutada käsku
\ci{href} ilma osata \texttt{http://}:
\begin{verbatim}
  Täielik dokumentatsioon asub \href{manuaal.pdf}{siin}
\end{verbatim}
mis moodustab teksti "`Täielik dokumentatsioon asub
\textcolor{cyan}{siin}"'. Klõps sõnal "`\textcolor{cyan}{siin}"' avab
faili \texttt{manuaal.pdf}. Failinimi tuleb anda relatiivsena
käsiloleva dokumendi suhtes.

Artikli autor võib soovida anda lugejatele võimaluse talle lihtsasti
kirju saata, mida võib realiseerida nii, et panna dokumendi tiitellehele
käsu \ci{author} sisse käsk \ci{href}:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\author{Mary Oetiker $<$\href{mailto:mary@oetiker.ch}%
       {mary@oetiker.ch}$>$}
\end{verbatim}
\end{code}
Tasub tähele panna, et see link on koostatud selliselt, et meiliaadress
oleks olemas ühtaegu nii lingis kui ka leheküljel endal. See on nii
sellepärast, et link \verb+\href{mailto:mary@oetiker.ch}{Mary Oetiker}+
töötaks küll \index{Acrobat Reader}Acrobatis, kuid pärast lehekülje
printimist ei oleks meiliaadress enam nähtav.

\subsection{Probleemid linkidega}

Järgnevat laadi teated
\begin{verbatim}
! pdfTeX warning (ext4): destination with the same identifier
  (name{page.1}) has been already used, duplicate ignored
\end{verbatim}
ilmuvad siis, kui loendur uuesti algväärtustatakse, näiteks
dokumendiklassi \pai{book} käsu \ci{mainmatter} täitmisel. See käsk
seab enne raamatu esimest lehekülge leheküljenumbrite loenduri
väärtuseks 1. Kuid kuna raamatu alguses on samuti olemas lehekülg
number~1, ei ole lingid leheküljele 1 enam üheselt määratud, sellest
teade, et "`duplikaate ignoreeritakse"'.

Vastumeetmena võib \pai{hyperref}i suvanditesse lisada
\texttt{plainpages=false}. See aitab siiski ainult leheküljenumbrite
loenduri puhul. Veelgi radikaalsem lahendus on seada
\texttt{hypertexnames=false}, kuid sellega lakkavad töötamast
lehekülgede lingid aineregistris.

\subsection{Probleemid järjehoidjatega}

Järjehoidjates kuvatav tekst ei näe alati välja nii, nagu soovitud. Et
järjehoidjad on "`ainult tekst"', saab järjehoidjates kuvada vähem
märke kui tavalises \LaTeX i tekstis. Enamasti \pai{hyperref} märkab
selliseid probleeme ja annab hoiatuse:
\begin{code}
\begin{verbatim}
Package hyperref Warning:
Token not allowed in a PDFDocEncoded string:
\end{verbatim}
\end{code}
Selle probleemi lahendus on määratleda järjehoidja jaoks tekstistring,
mis häirivat teksti asendab:
\begin{lscommand}
\ci{texorpdfstring}\verb|{|\emph{\TeX i tekst}\verb|}{|\emph{Järjehoidja tekst}\verb|}|
\end{lscommand}
\noindent Sedalaadi probleemi peamised kandidaadid on matemaatilised
avaldised:
\begin{code}
\begin{verbatim}
\section{\texorpdfstring{$E=mc^2$}%
        {E = mc ** 2}}
\end{verbatim}
\end{code}
muudab valemi \verb+$E=mc^2$+ järjehoidjaalal tekstiks "`E = mc **
2"'.

Kirjutades dokumenti \wi{Unicode}'is ja kasutades järjehoidjates
Unicode'i märkide lubamiseks paketi \pai{hyperref} suvandit
\verb+unicode+, on võimalik käsus \ci{texorpdfstring} valida märke palju
laiemast märgihulgast.

\subsection{Lähtefailide ühilduvus \LaTeX i ja pdf\LaTeX i vahel}
\label{sec:pdfcompat}

Ideaaljuhul võiks dokument kompileeruda ühtviisi hästi nii \LaTeX iga
kui ka \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX iga. Siin on peamine
probleem graafika\index{joonised} lisamine. Lihtne lahendus on
\emph{süstemaatiliselt loobuda} failinimede laienditest käskudes
\ci{includegraphics}. Need käsud otsivad siis automaatselt jooksvast
kataloogist sobivas vormingus faili. Kõik, mida tuleb teha, on luua
graafikafailidest õiged versioonid. \LaTeX{} otsib faili laiendiga
\eei{eps}, pdf\LaTeX{} aga püüab leida faili, mille laiend on \eei{png},
\eei{pdf}, \eei{jpg} või \eei{mps} (sellises järjekorras).

Olukordade jaoks, kus dokumendi PDF-versiooni jaoks on vaja erinevat
koodi, võib lugeda dokumendi preambulis sisse paketi \pai{ifpdf}%
\footnote{Kogu loo, miks seda paketti kasutada, leiab \TeX i KKK
punktist \url{http://www.tex.ac.uk/FAQ-whatengine.html}.}.
On tõenäoline, et see on juba installitud; kui pole, siis on kasutusel
arvatavasti \index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX,  mis installib puuduva paketi
automaatselt esimesel korral, mil seda püütakse kasutada. See pakett
defineerib spetsiaalse käsu \ci{ifpdf}, mis võimaldab lihtsasti
kirjutada tingimuslikku koodi. Selles näites tahame, et \PSi i versioon
oleks printimiskulude tõttu mustvalge, kuid PDF-versioon veebis
vaatamiseks oleks värviline.
\begin{code}
\begin{verbatim}
\RequirePackage{ifpdf} % Kas luuakse PDFi ?
\documentclass[a4paper,12pt]{book}
\usepackage[latin1]{inputenc}
\usepackage[T1]{fontenc}
\usepackage{lmodern}
\usepackage[bookmarks, % seadista hyperref
            colorlinks,
            plainpages=false]{hyperref}
\usepackage{graphicx}
\ifpdf
  \hypersetup{linkscolor=blue}
\else
  \hypersetup{linkscolors=black}
\fi
\usepackage[english]{babel}
...
\end{verbatim}
\end{code}
Ülaltoodud näites laaditakse pakett \pai{hyperref} isegi siis, kui
PDF-versiooni ei looda. Selle tulemusel töötab käsk \ci{href} kõigil
juhtudel, mistõttu pole vaja käsu iga esinemist ümbritseda
tingimuslausega.

Uuemates \TeX i distributsioonides (nagu \index{texlive@\TeX{}
Live}\TeX{} Live, \index{mactex@Mac\TeX}Mac\TeX{} ja
\index{miktex@MiK\TeX}MiK\TeX{}) on harilik \TeX i programm tegelikult
\index{pdftex@pdf\TeX}pdf\TeX{} ning see lülitub automaatselt PDFi või
DVI loomisele vastavalt nimele, millega ta välja kutsutakse: käsk
\verb|pdflatex| moodustab väljundiks PDFi\index{PDF-fail} ja käsk
\verb|latex| tavalise DVI.\index{DVI-fail}

\section{Töötamine \hologo{XeLaTeX}iga}
\label{sec:xetex}\index{XeTeX@\hologo{XeTeX}}\index{XeLaTeX@\hologo{XeLaTeX}}

\secby{Axel Kielhorn}{A.Kielhorn@web.de}%
Enamik pdf\LaTeX i juures räägitud asju kehtib ka \hologo{XeLaTeX}i
kohta.

Aadressil \url{http://tug.org/xetex} on lehekülg, mis kogub kokku
\hologo{XeTeX}i ja \hologo{XeLaTeX}i puudutavat informatsiooni.

\subsection{Kirjad}

Peale tavaliste, TFM-põhiste kirjade suudab \hologo{XeLaTeX} kasutada
igasugust operatsioonisüsteemile tuntud kirja. Kui süsteemis on
installitud \index{kirjakomplekt!Linux Libertine}Linux Libertine'i
kirjad, siis võib preambulis lihtsalt öelda
\begin{code}
\begin{verbatim}
\usepackage{fontspec}
\setmainfont[Ligatures=TeX]{Linux Libertine}
\end{verbatim}
\end{code}
Enamasti tuvastab see ka kirjade kursiivi- ja paksud versioonid, nii et
käsud \verb|\textit| ja \verb|\textbf| töötavad nagu ikka. Kui kiri
kasutab \index{OpenType}OpenType-teh"-no"-loo"-giat, siis on olemas
juurdepääs paljudele võimalustele, mis varem nõudsid ümberlülitumist
teisele kirjale või virtuaalkirjale. Peamine iseärasus on laiem
märgihulk; kiri võib sisaldada ladina, kreeka ja kirillitsa märke ning
ligatuure.

Paljud kirjad sisaldavad vähemalt kahte liiki numbreid: harilikud
rivistuvad numbrid ja nn vana stiili (ehk väikesed) numbrid, mis
ulatuvad osaliselt alusjoone alla. Kirjad võivad sisaldada
proportsionaalseid numbreid (kus 1 võtab vähem ruumi kui 0) või
ühesuguse laiusega numbreid, mis sobivad tabelite jaoks.

\begin{code}
\begin{verbatim}
\newfontfamily\LLln[Numbers=Lining]{(kiri)}
\newfontfamily\LLos[Numbers=OldStyle]{(kiri)}
\newfontfamily\LLlnm[Numbers=Lining,Numbers=Monospaced]{(kiri)}
\newfontfamily\LLosm[Numbers=OldStyle,Numbers=Monospaced]{(kiri)}
\end{verbatim}
\end{code}

Peaaegu kõik \wi{OpenType}-kirjad sisaldavad
\index{ligatuurid}standardligatuure (fl fi ffi), kuid on ka mõned
haruldased või ajaloolised ligatuurid, nagu st, ct ja tz. Tehnilisse
aruandesse need võib-olla ei sobi, küll aga romaani. Need ligatuurid
saab aktiveerida järgmiste ridadega:

\begin{code}
\begin{verbatim}
\setmainfont[Ligatures=Rare]{(kiri)}
\setmainfont[Ligatures=Historic]{(kiri)}
\setmainfont[Ligatures=Historic,Ligatures=Rare]{(kiri)}
\end{verbatim}
\end{code}

Mitte kõik kirjad ei sisalda mõlemat ligatuuride komplekti, tuleks uurida
kirja dokumentatsiooni või lihtsalt järele proovida. Mõnikord sõltuvad
need ligatuurid keelest, näiteks poola keele ligatuuri fk inglise keeles
ei kasutata. Poola ligatuurid aktiveerib käsk
\begin{code}
\begin{verbatim}
\setmainfont[Language=Polish]{(kiri)}
\end{verbatim}
\end{code}

Mõned kirjad (nagu kommertskiri \index{kiri!Adobe Garmond Premier
Pro}Adobe Garmond Premier Pro) sisaldavad alternatiivseid sümboleid,
mille \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live~2010-ga kaasatulev
\hologo{XeLaTeX} vaikimisi aktiveerib.\footnote{Varasemates versioonides
oli see vaikimisi välja lülitatud.} Tulemuseks on stiilne Q, mille
kriips ulatub järgneva u alla. Selle väljalülitamiseks tuleb defineerida
väljalülitatud kontekstuaalidega kiri:

\begin{code}
\begin{verbatim}
\setmainfont[Contextuals=NoAlternate]{(kiri)}
\end{verbatim}
\end{code}

\hologo{XeLaTeX}i kirjade kohta saab infot paketi \pai{fontspec}
manuaalist.

\subsubsection{Kust saada \wi{OpenType}-kirju?}

Kui installitud on \index{texlive@\TeX{} Live}\TeX{} Live, siis on mõned
neist juba olemas kataloogis \verb|.../texmf-dist/fonts/opentype|, tuleb
lihtsalt nad oma operatsioonisüsteemi installida. Sellesse kollektsiooni
ei kuulu \index{kirjakomplekt!DejaVu}DejaVu kirjad, mis on saadaval
aadressilt \url{http://dejavu-fonts.org}.

Jälgida tuleks, et iga kirja installitakse ainult \emph{üks kord},
muidu võivad ilmneda huvitavad nähtused.

Kasutada võib kõiki arvutisse installitud kirju, kuid tuleb meeles
pidada, et teistel kasutajatel ei tarvitse neid kirju olla. Näiteks
\index{kiri!Zapfino}Zapfino kiri, mida kasutatakse paketi \pai{fontspec}
manuaalis, on olemas Mac OS X-s, aga mitte Windowsi
arvutites.\footnote{Olemas on selle kirja kommertsversioon nimega
\index{kiri!Zapfino Extra}Zapfino Extra.}

\subsubsection{Unicode'i märkide sisestamine}

Märkide arv kirjas on kasvanud, aga klahvide arv tavalisel klaviatuuril
mitte. Kuidas siis mitte-ASCII märke sisestada?

Kirjutades palju teksti võõrkeeles, võib installida selle keele
klaviatuuri ja printida välja klahvide asukohad. (Enamikus
operatsioonisüsteemides on olemas virtuaalne klaviatuur, millest võib
teha ekraanipildi.)

Kui eksootilist sümbolit läheb vaja harva, võib selle lihtsalt valida
märgitabelist.

Mõnes keskkonnas (nt X Windows) on mitte-ASCII märgi sisestamiseks
palju meetodeid. Selliste märkide sisestamiseks pakuvad viise mõned
tekstiredaktorid (nt Vim ja Emacs). Loe oma tööriistade manuaale.

\subsection{Ühilduvus \hologo{XeLaTeX}i ja \hologo{pdfLaTeX}i vahel}

Mõned asjad on \hologo{XeLaTeX}is ja \hologo{pdfLaTeX}is erinevad.

\begin{itemize}
  \item \hologo{XeLaTeX}i dokument peab olema kirjutatud \wi{Unicode}'is
(UTF-8), samas kui \hologo{pdfLaTeX}is võib kasutada paljusid
sisendkodeeringuid.
  \item Pakett \pai{microtype} ei tööta veel \hologo{XeLaTeX}iga, kuid
märkide väljaulatumise tugi on juba arenduses.
  \item Kõik kirjadesse puutuv tuleb üle vaadata (kui ei ole plaanis
jääda \index{kirjakomplekt!LM}Latin Moderni juurde).
\end{itemize}

\section{Esitluste loomine}
\label{sec:beamer}
\secby{Daniel Flipo}{Daniel.Flipo@univ-lille1.fr}
Teadustöö tulemusi võib esitada tahvlil või esitlustarkvara abil
arvutist. \index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX{} koos klassiga
\index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer}
võimaldab luua PDF-vormingus esitlusi, mis näevad välja nagu need,
mida saab genereerida \wi{LibreOffice}'iga või \wi{PowerPoint}iga väga heal
päeval, kuid mis on palju portatiivsemad, sest \wi{PDF-fail}ide lugejad on
olemas palju rohkemates süsteemides.

Klass \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} kasutab pakette \pai{graphicx}, \pai{color} ja
\pai{hyperref} ekraaniesitlustele kohandatud suvanditega.
%La figure~\ref{fig:pdfscr} contient un exemple de fichier minimal ą
%compiler avec \wi{pdf\LaTeX} et le
%résultat produit.

% Écran capturé par ImageMagick (man ImageMagick) fonction « import »
% et convertie en jpg toujours par ImageMagick.

\begin{figure}[htbp]
\begin{verbatim}
\documentclass[10pt]{beamer}
\usepackage[utf8]{inputenc}
\usepackage[T1]{fontenc}
\usepackage[estonian]{babel}
\mode<beamer>{%
  \usetheme[hideothersubsections,
            right,width=22mm]{Goettingen}
}

\title{Lihtne esitlus}
\author[D. Flipo]{Daniel Flipo}
\institute{U.S.T.L. \& GUTenberg}
\titlegraphic{\includegraphics[width=20mm]{USTL}}
\date{2005}

\begin{document}

\begin{frame}<handout:0>
  \titlepage
\end{frame}

\section{Näide}

\begin{frame}
  \frametitle{Mida teha pühapäeva pärastlõunal}
  \begin{block}{Võib \ldots}
    \begin{itemize}
      \item jalutada koera\dots \pause
      \item lugeda raamatut\pause
      \item kimbutada kassi\pause
    \end{itemize}
  \end{block}
  ja palju muud
\end{frame}
\end{document}
\end{verbatim}
  \caption{Klassi \pai{beamer} näitekood}\index{klass!beamer@\textsf{beamer}}
  \label{fig:code-beamer}
\end{figure}

Kompileerides joonisel~\ref{fig:code-beamer} esitatud koodi
\index{pdflatex@pdf\LaTeX}pdf\LaTeX iga, tekib PDF-fail, kus on tiitelleht ja
teine leht loetelupunktidega, mis avatakse ühekaupa esitluse läbimise
käigus.

Üks klassi \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} eelis on see, et ta loob PDF-faili, mida saab kohe
kasutada, ilma et oleks vaja \PSi i etappi nagu paketi \pai{prosper}
puhul või täiendavat järeltöötlust nagu paketiga \pai{ppower4} loodud
esitluste puhul.

Klassiga \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} saab luua samast sisendfailist mitu
dokumendiversiooni eri re\v{z}iimide jaoks. Sisendfailis võib
teravsulgudesse <\ldots> kirjutada re\v{z}iime puudutavaid juhiseid.
Olemas on järgmised re\v{z}iimid:
\begin{description}
\item[\normalfont\texttt{beamer}] PDF-esitluse jaoks nagu ülal kirjeldatud;
\item[\normalfont\texttt{trans}] kilede jaoks;
\item[\normalfont\texttt{handout}] prinditud jaotusmaterjali jaoks.
\end{description}
Vaikere\v{z}iim on \texttt{beamer}, selle muutmiseks tuleb uus
re\v{z}iim ette anda globaalse argumendina, näiteks
\verb|\documentclass[10pt,handout]{beamer}| prinditud jaotusmaterjali
jaoks.

Ekraaniesitluse välimus sõltub valitavast teemast. Võib võtta mõne
klassiga \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\pai{beamer} kaasatuleva teema või luua uue. Infot selle kohta
saab klassi dokumentatsioonist \texttt{beameruserguide.pdf}.

Vaatleme täpsemalt koodi joonisel~\ref{fig:code-beamer}. Presentatsiooni
ekraaniversiooni \ci{mode}\verb|<beamer>| jaoks valisime teema
Goettingen, mille puhul kuvatakse slaidil sisukorraga integreeritud
navigatsioonipaneel. Suvandid lubavad valida paneeli suurust (22~mm
praegusel juhul) ja asukohta (põhitekstist paremal). Suvand
\texttt{hideothersubsections} jätab nähtavale kõigi peatükkide
pealkirjad, kuid ainult jooksva peatüki alajaotised. Re\v{z}iimide
\ci{mode}\verb|<trans>| ja \ci{mode}\verb|<handout>| kohta eriseaded
puuduvad, nende kujundus on standardne.

Käskudega \ci{title}, \ci{author}, \ci{institute} ja
\ci{titlegraphic} määratakse tiitellehe sisu. Käskude \ci{title}
ja \ci{author} valikulised argumendid võimaldavad määrata tiitli ja
autori nime erikujud, mis kuvatakse Goettingeni teema
navigatsioonipaneelil.

Paneelil olevad pealkirjad ja alapealkirjad luuakse nagu tavaliselt
käskudega \ci{section} ja \ci{subsection}, mis tuleb panna
\emph{väljapoole} keskkonda \ei{frame}.

Dokumendis saab ringi liikuda ka alaääres olevate väikeste
navigatsiooniikoonide abil. Nende olemasolu ei sõltu valitud teemast.

Iga slaidi või ekraani sisu tuleb panna keskkonna \ei{frame} sisse. On
olemas valikuline argument teravsulgudes (\verb|<| ja \verb|>|), millega
saab raami esitluse mõne versiooni jaoks varjata. Näites on esimene
lehekülg väljajagatavas versioonis nähtamatu argumendi
\verb|<handout:0>| tõttu.

Ülimalt soovitatav on panna igale slaidile, välja arvatud tiitelslaid,
pealkiri. Seda tehakse käsuga \ci{frametitle}. Kui on vaja
alapealkirju, võib kasutada keskkonda \ei{block} nagu näites.
Jaotisekäsud \ci{section} ja \ci{subsection} slaidile endale
väljundit ei jäta.

Loendikeskkonnas lubab käsk \ci{pause} avada punkte ühekaupa. Muid
esitluseefekte pakuvad käsud \ci{only}, \ci{uncover}, \ci{alt}
ja \ci{temporal}. Paljudes kohtades on võimalik kasutada teravsulge
esitluse edasiseks seadistamiseks.

Igal juhul tuleks läbi lugeda failis \texttt{beameruserguide.pdf} asuv
klassi \index{klass!beamer@\textsf{beamer}}\mbox{\pai{beamer}} dokumentatsioon, et saada pilt, mida see
klass võimaldab. Paketti arendatakse aktiivselt ning viimast infot leiab
projekti veebilehelt (\url{https://bitbucket.org/rivanvx/beamer}).

% Local Variables:
% TeX-master: "lshort2e"
% mode: latex
% mode: flyspell
% End:
